Sotsiaaltoetused

Sotsiaaltoetusi koondav leht
Sotsiaalvaldkond
Sotsiaalteenused
Sotsiaaltoetused

Sotsiaaltoetuse taotlemiseks palume esitada avaldus Jõelähtme Vallavalitsusele. Avalduse saab esitada läbi SPOKU iseteeninduskeskkonna. Täiendavalt saab teavet erinevate teenuste ja toetuste kohta sotsiaalosakonna töötajatelt.

Sotsiaaltoetused on mõeldud perekonna toimetuleku soodustamiseks ja toetust makstakse leibkonna netosissetuleku suurust arvestades.

Sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi makstakse Jõelähtme valla vähekindlustatud isikutele ja peredele hädavajalike kulude osaliseks katmiseks, mida ei hüvitata riiklike toetuste ja teenustega ja piisavate elatusvahenditeta isikutele vältimatu sotsiaalabi osutamiseks. Toetuste maksmisel ja toetuse suuruse määramisel arvestatakse taotleja üldist materiaalset olukorda, tervislikku seisundit, ülalpeetavate arvu, vanust ja leibkonda kõikide liikmete netosissetulekuid taotlusele eelnenud kolmel kuul.

Toimetulekut soodustavat sotsiaaltoetust on õigus taotleda isikul, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris jooksva aasta 1. jaanuari seisuga registreeritud Jõelähtme vald või kes ajutiselt viibib Jõelähtme valla territooriumil ning vajab vältimatut abi.

Alates 01.01.2026.a. on Jõelähtme valla kohalik toimetulekupiir perekonna esimese liikme kohta 440 eurot, alaealiste laste kohta 528 eurot ning perekonna iga järgneva liikme kohta 352 eurot. Sotsiaaltoetusi on õigustatud saama perekonnad, kellel jääb pärast eluasemekulude tasumist kätte vähem raha äraelamiseks, kui on toimetulekupiir.

Näiteid perekonna toimetulekupiiri arvestamisest:

  • 1 täiskasvanu + 1 laps = toimetulekupiir 968 eurot
  • 2 täiskasvanut + 1 laps = 1320 eurot
  • 1 täiskasvanu + 2 last = 1496 eurot
  • 2 täiskasvanut + 2 last = 1848 eurot
  • 1 täiskasvanu + 3 last = 2024 eurot
  • 2 täiskasvanut + 3 last = 2376 eurot

Perekonnal on õigus sotsiaaltoetusele kui pereliikmete arvu korral jääb perekonnal pärast eluasemekulude tasumist kätte väiksem summa, kui on ülaltoodud näites märgitud.

Toetuse määramisel võetakse arvesse perekonna sissetulekuid ning eluasemekulusid. 

Toimetulekut soodustavad sotsiaaltoetused:

1. Tervisetoetusi saab taotleda:

  • retseptiravimitele tehtud kulude osaliseks hüvitamiseks – toetust makstakse nimelise ostutšeki alusel kuni 75 eurot aastas, mitme kroonilise haiguse samaaegsel esinemisel makstakse toetust kuni 150 eurot aastas. Toetuse määramisel võetakse arvesse isikule sotsiaalkindlustusameti poolt määratud sotsiaaltoetuse määra (vastavalt puudest tingitud lisakuludele) kuus;
  • prillide ostmiseks - toetuse suuruseks on kuni 100% prilliklaaside ostu summast;
  • tehniliste ning muude abivahendite ostmise ja rentimise omaosaluskulude osaliseks hüvitamiseks (va hambaproteesid) - toetuse suurus on kuni 100% isiku kanda jäävast vahendi maksumusest. Erandkorras eraldatakse toetust suuremas ulatuses tagades taotlejale toimetulekupiir;
  • raviprotseduuridel osalemiseks - toetust makstakse taastusravi protseduuride omaosaluse osaliseks katmiseks arsti ettekirjutuse alusel, hooldusravil viibimise kulude katteks ning rehabilitatsiooniplaanist tulenevate raviprotseduuride hüvitamiseks. Toetuse suurus on kuni 100% isiku omaosalusest. Toetust ei maksta eriarstide visiiditasude maksmiseks.
  • põetus- ja hooldusvahendite ostu kulude osaliseks hüvitamiseks – toetust makstakse kuludokumentide alusel kuni 150 eurot aastas;
  • ravikindlustuseta isiku ravikulude hüvitamiseks – toetust makstakse halvenenud tervise ja tööturul vähese konkurentsivõimega isikute töövõimetuspensioni taotlemise esmaste uuringute kulude katteks.

2. Lastega perede toetusi saab taotleda:

  • riiete ja jalanõude ostmiseks – toetust makstakse üks kord kalendriaasta jooksul, toetuse suuruseks kuni 100 eurot lapse kohta. Täiendavalt võib taotleda toetust põhikooli või gümnaasiumi lõpetamiseks;
  • koolieelse lasteasutuse toiduraha ja osalustasu maksmisest vabastamine – toetus määratakse kuni üheks õppeaastaks;
  • spordi- ja huvitegevuse osalustasu maksmiseks – toetust makstakse kuni 224 eurot kalendriaasta jooksul;
  • lapse õppekavavälise tegevuse osaliseks katmiseks (klassiekskursioon, teatri külastus jms);
  • õpilaskodu kohatasu maksmine – toetus määratakse kuni üheks õppeaastaks ning toetuse suuruseks on kuni 100% kohamaksumusest.

3. Küttetoetust makstakse eluaseme küttega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks ning toetust saab taotleda küttekulu kompenseerimiseks - toetust makstakse kuni 200 eurot ühe kalendriaasta jooksul kuludokumendi alusel. Toetust ei maksta toimetulekutoetuse saajatele.

4. Erakorralist toetust saab taotleda:

  • dokumentide taotlemiseks – toetust makstakse ID-kaardi või elamisloa taotlemiseks vajaliku riigilõivu tasumiseks kuni 100%;
  • vältimatu sotsiaalabi andmiseks – toetust makstakse ühekordselt isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, invaliidistumise, raske ravimatu haiguse, tulekahju või muu õnnetusjuhtumi tagajärjel. Abi osutamise viisi ja/või makstava toetuse suuruse otsustab vallavalitsus juhtumipõhiselt.
  • Sotsiaaltöötajal on kooskõlastatult valla sotsiaalkomisjoniga õigus eraldada abivajajale toidupakk, mille maksumus on kuni 25 eurot ühe inimese kohta.

Sotsiaaltoetuse avaldusele tuleb alati juurde lisada järgmised dokumendid:

  • kulutuste suurust tõendavad dokumendid (tšekid, arved, maksekorraldused);
  • kuludokumendid jooksva kuu eest (eluaseme kulud, elekter jms);
  • kõigi pereliikmete viimase 3 kuu kõigi arvelduskontode väljavõtted;
  • kirjalik loetelu isiku ja/või tema leibkonna kasutuses ja omandis olevatest kinnis- ja vallasasjadest.

Vallavalitsusel on taotluse menetlemise käigus õigus küsida taotlejalt täiendavaid dokumente, sellest teavitatakse taotlejat peale avalduse vastuvõtmist ning puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale  tähtaeg. Toetuse taotlused, millele ei ole määratud tähtaja jooksul esitatud täiendavalt vajalikke dokumente, võib vallavalitsus jätta läbi vaatamata. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks.

Toimetulekut soodustavate sotsiaaltoetuste maksmise kord

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Toimetulekutoetuse suurus sõltub järgnevatest asjaoludest:

  • üksi elava isiku või perekonna sissetuleku suurusest (üldjuhul lähtutakse eelmise kuu sissetulekust, teatud juhtudel võetakse arvesse viimase kuue kuu sissetulek);
  • jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude suurusest (eluasemekulud kuuluvad toimetulekutoetuse vahenditest katmisele sotsiaalselt põhjendatud normi ning kohalike omavalitsuste kehtestatud piirmäärade raames);
  • toimetulekupiirist. Toimetulekupiiri kehtestab iga-aastaselt Riigikogu. Alates 1. jaanuarist 2026 on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 220 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 264 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 176 eurot kuus. Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest. 

Üldine valem toimetulekutoetuse arvestamiseks on järgmine:  

toimetulekutoetus =  toimetulekupiir + eluasemekulud - sissetulekud.

Kui toimetulekutoetus määratakse isikule, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on tal õigus saada koos toimetulekutoetusega 15 eurot täiendavat sotsiaaltoetust.

Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:

  • abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud;
  • esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased;
  • muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine.

Toimetulekutoetuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus, milles märgitakse ära toetuse määramisel arvessevõetavate isikute (taotleja ja tema perekonnaliikmed) nimed, nende isikukoodid või sünniajad ja sotsiaalsed seisundid. 
 
Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad eelmisel kuul saadud netosissetulekuid (ja ära makstud elatise suurust, juhul kui toetuse taotleja maksab kellelegi elatist).  Kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele,  on kohalikul omavalitsusel õigus küsida dokumente, mis tõendavad viimase kuue kuu sissetulekuid ning võtta toetuse arvestamise aluseks viimase kuue kuu sissetulek. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.

Taotlus toimetulekutoetuse saamiseks tuleb esitada hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks linna- või vallavalitsusele, kelle haldusterritooriumil asub toetuse taotleja tegelik elukoht.
 
Kui toetuse taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel kaetakse ka eluasemekulud, siis tuleb taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad:

  • eluruumi kasutamise õigust (esitatakse esmapöördumisel ja eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel);
  • toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavaid jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.

Toimetulekutoetuse esmakordsel taotlemisel või järgmisesse loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitatakse lisaks kirjalik loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:

  • kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;
  • sõidukid liiklusseaduse tähenduses;
  • väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud:

  • üür;
  • korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu;
  • korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
  • veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
  • soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  • kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
  • elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
  • majapidamisgaasi maksumus;
  • maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
  • hoonekindlustuse kulu;
  • olmejäätmete veotasu.

 

Lapse sünnitoetus määratakse lapse vanemale tingimusel, et lapse mõlemad vanemad on rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme valla elanikud enne lapse sünni registreerimist ning vähemalt üks lapse vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Jõelähtme vallas hiljemalt jooksva aasta 1. jaanuarist ning lapse elukohana on registreeritud Jõelähtme vald.

Toetust makstakse ka tingimusel, et mõlemad vanemad on Jõelähtme valla elanikud hiljemalt enne lapse sünni registreerimist ja laps koos vanematega on rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme valla elanikud järgmise aasta 1. jaanuari seisuga.

Samadel tingimustel makstakse sünnitoetust ka lapse lapsendanud vanematele, kui lapse lapsendamise protsessiga on alustatud enne lapse 1 aastaseks saamist.

50% ulatuses makstakse sünnitoetust kui rahvastikuregistri andmetel on Jõelähtme valla elanik hiljemalt jooksva aasta 1. jaanuarist üks lapsevanem ja lapse elukohana registreeritakse Jõelähtme vald.

Sünnitoetusele lisandub beebipakk. Käesoleval aastal on sünnitoetuse määraks 350 eurot.

Sünde registreerib vallavalitsuse kantselei spetsialist. 

Jõelähtme Vallavalitsus maksab ranitsatoetust esmakordselt kooli minevatele valla lastele

Jõelähtme Vallavalitsus maksab kõigile esmakordselt 1. klassi minevatele lastele ranitsatoetust, hoolimata, kas laps läheb oma valla või mõne teise omavalitsuse kooli. Tingimuseks on, et vähemalt üks vanematest oleks rahvastikuregistri andmetel elanud Jõelähtme vallas alates jooksva aasta 1. jaanuarist enne lapse kooliminekut ning laps on rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme valla elanik enne kooli algust.

Toetuse saamiseks esitatakse avaldus Jõelähtme haridusteenuste haldamise süsteemis ARNO -  https://arno.joelahtme.ee/ ning toetus makstakse välja alates 15. septembrist 10 kalendripäeva jooksul. 

Ranitsatoetuse taotlust on võimalik hakata esitama alates 25.08.2025. Kui perekond on Jõelähtme valla elanikeks registreeritud hiljem (so. käesoleva aasta jooksul), makstakse ranitsatoetust tingimusel, et laps ja vähemalt üks vanematest on rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme valla elanikud hiljemalt enne lapse kooli minekut ning laps ja vanem on rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme valla elanikud järgmise aasta 1. jaanuari seisuga. Viimasel juhul makstakse ranitsatoetus välja avalduse esitamisele järgneva aasta jaanuarikuus.

Ranitsatoetuse määraks käesoleval aastal on 150 eurot.

Ranitsatoetus makstakse välja juhul, kui taotleja leibkonna liikmed ei oma võlgnevust Jõelähtme valla ees.

Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord

Koolitoetus on kõigile üldhariduskoolides õppivatele (v.a ranitsatoetus) ning kutsekoolis kutsekeskharidust omandavatele kuni 20. aastastele õpilastele (k.a) mõeldud toetus, mida makstakse üks kord igal õppeaastal.

Toetuse saamise tingimuseks on, et rahvastikuregistri andmetel on:

  • vähemalt üks vanematest, eestkostja või hooldaja elanud Jõelähtme vallas hiljemalt jooksva aasta 1. jaanuari seisuga ning õpilane on Jõelähtme valla elanik enne õppeaasta algust või
  • õpilane ja vähemalt üks vanematest, eestkostja või hooldaja on Jõelähtme valla elanik hiljemalt enne õppeaasta algust ning on rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme valla elanikud järgmise aasta 1. jaanuari seisuga;

Koolitoetust makstakse välja juhul, kui taotleja leibkonna liikmed ei oma võlgnevust Jõelähtme valla ees.

Koolitoetuse taotlemiseks esitab vanem, eeskostja, lapse hooldamisele võtja või 18-20 aastane nooruk vallavalitsusele avalduse iseteeninduskeskkonnas SPOKU - spoku.joelahtme.ee.

Koolitoetuse avaldust on võimalik esitada alates 25.08.2025.

Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem esmakordsel taotlemisel avalduse hiljemalt 3 kuu jooksul pärast õppeaasta algust ning kui andmed ei ole muutunud, ei ole järgnevatel õppeaastatel, toetuse saamiseks, uut avaldust vaja esitada. 

NB! Kõigi käesoleval aastal 2. klassi minevate laste eest (kes eelmisel aastal said ranitsatoetust) on vaja kindlasti esitada koolitoetuse taotlus!

Koolitoetuse suurus on 100 eurot õppeaastas. Koolitoetus makstakse välja alates 15. septembrist 30 kalendripäeva jooksul.

Perekonna sissetulekust mittesõltuvate toetuste maksmise kord

Medaliga ning kiitusega lõpetanu toetust saab taotleda medaliga gümnaasiumi või põhi-või huvikooli kiitusega lõpetanud isik, isiku lapsevanem, eestkostja, isiku hooldamisele võtja või haridusasutus.

Medaliga lõpetanu toetust saab taotleda kui isik on lõpetanud medaliga Jõelähtme valla kooli. Samuti saab toetust taotleda isiku nimel, kes on elanud Jõelähtme vallas hiljemalt jooksva aasta 1. jaanuarist ja lõpetanud medaliga mõne teise omavalitsuse kooli.

Kiitusega lõpetanu toetust saab taotleda isiku nimel, kes on rahvastikuregistri andmetel elanud Jõelähtme vallas hiljemalt jooksva aasta 1. jaanuarist, olenemata sellest, kus piirkonnas isik koolis käib.

Medaliga ning kiitusega toetuse taotlemiseks tuleb esitada vormikohane avaldus hiljemalt 3 kuu jooksul peale medaliga/kiitusega kooli lõpetamist. Avaldusele lisatakse kooli lõputunnistuse ärakiri.

Toetuste määrad käesoleval aastal on:
  1. kuldmedaliga kooli lõpetanu toetus       500,00 €;
  2. hõbemedaliga kooli lõpetanu toetus     300,00 €;
  3. kiitusega lõpetanu toetus                      200,00 €;
 

Matusetoetust makstakse matuse korraldajale, kui lahkunu elukoht rahvastikuregistri andmetel on surma kuupäeval Jõelähtme vald. Toetuse taotlemiseks esitatakse Jõelähtme Vallavalitsuse kantseleisse vormikohane avaldus ja surmatõend.

Matusetoetust makstakse 320 eurot.

Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

Lapsehoiuteenuse osutaja on lapsehoidja kutset omav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellel on Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud kehtiv tegevusluba, või kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutamine põhimäärusejärgne ülesanne ning kes on lapsehoiuteenuse osutajana kantud majandustegevuse registrisse.

Lapsehoiuteenuse toetus määratakse ja makstakse kui toetuse taotleja ning lapse, kelle jaoks toetust taotletakse rahvastikuregistri järgne elukoht on Jõelähtme vald ning kui laps ei ole kantud ühegi munitsipaal- või eralasteaia nimekirja kuid on registreeritud Jõelähtme valla haldusterritooriumil asuva munitsipaallasteaia järjekorda. Toetust on õigus saada lapsevanemal, kelle laps ei saa lasteaiakohta Jõelähtme valla haridusteenuste haldamise süsteemis ARNO esitatud lasteaiakoha taotlusel märgitud ajaks.

Lapsehoiuteenuse taotlemiseks esitab taotleja vallavalitsusele Jõelähtme valla haridusteenuste haldamise infosüsteemis ARNO taotluse, teenuse pakkuja poolt esitatud arve, kus on eraldi välja toodud kohatasu ja toiduraha maksumus ning teenuse eest maksmist tõendava dokumendi.

Kui vallavalitsusel ei ole 1,5-7 aastasele lapsele pakkuda kohta valla haldusterritooriumil asuvas lasteaias on lapsevanemal õigus saada teenuse toetust kohatasu maksmise hüvitamiseks alljärgnevalt:

1) 1,5-3 aastase lapse vanemale makstav toetus.
Lapsevanemate poolt kaetav kohatasu suurus on sama Jõelähtme valla munitsipaallasteaedades kehtiva kohatasu maksmise põhimõtetega*. Õppeaasta keskel 4-aastaseks saava lapse puhul kehtivad tingimused kuni õppeaasta lõpuni.

*Kohatasu lapse eest, kelle enda ja kelle vanema(te) elukoht on Eesti Rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme vald, on 60 eurot kuus. Kohatasust vabastatakse lapsevanem juhul kui lapse ja tema vanema(te) elukoht Eesti Rahvastikuregistri andmetel on jooksva aasta 1. jaanuarist ja katkematult Jõelähtme vald.

Lapsevanema(te)le, kelle enda ja lapse elukohaks Eesti Rahvastikuregistri andmetel on Jõelähtme vald peale 1. jaanuari, rakendub kohatasu vabastus järgmise aasta 1. jaanuarist, kui lapse ja vanema(te) elukohaks Eesti Rahvastikuregistri andmetel on endiselt Jõelähtme vald.

Juhul kui vallavalitsusel on pakkuda koht oma haldusterritooriumil asuvas lasteaias 1,5-kuni 3-aastasele lapsele õppeaasta keskel, kuid lapsevanem soovib kasutada lapsehoiuteenust õppeaasta lõpuni, siis kehtivad talle samad tingimused edasi.

2) 4-7 aastase lapse vanemale makstakse toetust vallavalitsuse poolt kehtestatud määra alusel.

Jõelähtme Vallavalitsuse poolt kehtestatud lapsehoiuteenuse toetuse määr on kuni 192 eurot kuus lapse kohta. Lapsehoiuteenuse toetuse määr on võrdne koolieelse eralasteasutuse toetuse määraga.

Lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja toetuse maksmise kord Jõelähtme vallas

Suure hooldus- ja abivajadusega lapse lapsehoiuteenuse rahastamine

Suure hooldus- ja abivajadusega lapse lapsehoiuteenusele on õigus erivajadusega lapsel kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks.

Vallavalitsuse sotsiaalametnik hindab teenuse vajadust igal lapsel eraldi lähtudes lapse ja tema perekonna vajadustest.

Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele on võimalus lisaks taotleda toetust lapse arengut ja toimetulekut toetavate sotsiaalteenuste rahastamiseks.

Toetust võib taotleda järgmistele toetavatele sotsiaalteenustele:

  1. transporditeenus;
  2. psüholoogiteenus, logopeediteenus ja muud teraapiad, mille vajadus on hinnatud erialaspetsialistide poolt;
  3. isikliku abistaja või tugiisiku teenus;
  4. abi- ja tugivahendite soetamine/rentimine;
  5. muud teenused või toetused, mis soodustavad suure hooldus- ja abivajadusega lapse ja tema perekonna toimetulekut ning aitavad vähendada perekonna hoolduskoormust või hooldus- ja abivajadusest tulenevaid lisavajadusi.

Hoolduse seadmine ja hooldaja määramine on isikule, kes suure abivajaduse või puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hooldaja abistab hooldatavat tema õiguste ja kohustuste kandmisel.

Hooldajatoetuse maksmise eesmärgiks on tagada suure abivajadusega või puudega täiskasvanud isikule ja lapsele igapäevane kõrvalabi, juhendamine ja järelvalve, mis toetab abivajava isiku iseseisvat toimetulekut.

Hooldus seatakse Eest Rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme vallas elavale suure hooldusvajadusega isikule.

Puudega lapse hooldajatoetust ei määrata, kui:

  • puudega lapse hoolduskoormus ei takista puudega last kasvatama kohustatud isikut asuma tööle täis- või osalise tööajaga;
  • puudega lapse hooldamise vajadus on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

Hooldajatoetuse määrad:

suure hoolduskoormusega ja/või puudega täiskasvanu hooldajatoetuse määrad:

  • keskmise puudega ja/või suure hooldus- ja abivajadusega isiku hooldajale 30,00 eurot kuus;
  • raske puudega isiku hooldajale 50,00 eurot kuus;
  • sügava puudega isiku hooldajale 75,00 eurot kuus.

suure hoolduskoormusega ja/või puudega lapse hooldajatoetuse määrad:

  • 1,5- kuni 15-aastase keskmise, raske või sügava puudega või suure hooldus – ja abivajadusega lapse hooldajale 150,00 eurot kuus;
  • 16- kuni 18-aastase keskmise puudega ja/või suure hooldus – ja abivajadusega lapse hooldajale 30,00 eurot kuus;
  • 16- kuni 18-aastase raske puudega lapse hooldajale 50,00 eurot kuus;
  • 16- kuni 18-aastase sügava puudega lapse hooldajale 75,00 eurot kuus.

Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord

Õpilaste sõiduõigus ja pileti ostmine

Alates 01.07.2018 on Harju maakonna avalikel bussiliinidel kõigile sõitjatele, välja arvatud sõitjatele vanuses alla 20  ja üle 62 aasta (kaasa arvatud), kellel on 0-eurose piletihinnaga sõitmise õigus, olenemata registreeritud elukohast. See tähendab - pileti ostmise kohustus on inimestel vanuses 20-62 (kaasa arvatud) eluaastat.

Sõiduõiguse tõendamiseks on kaks võimalust:

1. Sõitjal on olemas Tallinn – Harjumaa ühiskaart (või samaväärne piletimüügisüsteemis kasutusel olev kaart, näiteks elektrooniline õpilaspilet), mis on isikustatud. Ühiskaart peab olema isikustatud! Bussi sisenedes sõitja registreerib oma sõidu piletimüügiseadmes (valideerib pileti bussi sisenedes) sarnaselt kuupiletile. Süsteem tuvastab, et isikule kehtib 0 eurone piletihind. 

2. Kui sõitjal ei ole isikustatud kaarti, siis bussijuht väljastab talle 0 pileti. Sel juhul on bussijuhil õigus küsida dokumenti, et veenduda, et isikule kehtib 0 eurone piletihind. Vanuses 20 - 62 aasta (kaasa arvatud) sõitjatele jäi kehtima piletihinnad, mida saab vaadata Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse veebilehelt SIIT. Kui piletimüügiseade ei registreeri kaarti ja sõitja väidab, et omab 0-eurose piletihinnaga sõitmise õigust, väljastab bussijuht talle selle. Samas on juhil õigus küsida vanuse tõendamiseks dokumenti.

Hariduslike erivajadustega ja muukeelses koolis õppivate õpilaste sõidukulude hüvitamine

Jõelähtme vallavalitsus toetab erivajadustega laste koolis või lasteaias ning muukeelses koolis õppivaid lapsi sõidukulude hüvitamisega või transporditeenuse korraldamisega, kui Jõelähtme vallal ei ole pakkuda valla koolis või munitsipaallasteaias lapse erivajadusele vastavat õpet.

Eakate, puudega laste perede ja paljulapseliste perede jõulutoetus

Jõulutoetust makstakse 70-aastastele ja vanematele inimestele, peredele, kus kasvab puudega laps (kuni 18-aastane laps, kellele on määratud puue Sotsiaalkindlustusameti otsusega) ja lasterikastele peredele ehk peredele, kus kasvavad neli ja enam alaealist last (toetust makstakse igale lapsele), kui toetuse saajate elukoht on hiljemalt jooksva aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel Jõelähtme vald.

Jõulutoetus makstakse välja rahvastikuregistri ja Sotsiaalkindlustusameti andmete põhjal koostatud ja sotsiaalnõuniku poolt kinnitatud nimekirjade alusel.

Jõulutoetuse suurus on 100 eurot.

Viimati uuendatud 15.07.2026

search block image

Kas sellest lehest oli abi?