Jõelähtme vald on suhteliselt rikas maavarade poolest. Laiema leviku evivad ehituslubjakivid, graniit ja savi. Üleriigilise tähtsusega maardlatest on vallas Kallavere savi- ja graniidimaardla (VV 26.01.1995.a. määrus nr. 42, RT I 1995, 13, 156) ning Väo lubjakivimaardla (VV 13. 02. 1996.a. määrus nr. 44). Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirjast on kustutatud Maardu fosforiidimaardla (Maavarade Komisjoni protokolliline otsus nr. 97 – 48, 07. 10. 1997.a.) Viimases käesoleval ajal kaevandamist ei toimu, maavaravarude bilansist on varud välja arvatud.

Ehituslubjakivi maardlatest on valla territooriumil Jägala, Maardu ja Väo (osaliselt), kaevandamine toimub Maardu maardlas. Suurim on Maardu maardla pindalaga ligi tuhat hektarit ja maavaravarude koondbilansi andmetel seisuga 01.01.2001.a. varude üldsuurusega 42,6 milj. m³.
Väo maardla paikneb käsitletava valla territooriumil osaliselt (maardla pindala 487 ha, sellest Jõelähtme vallas 138 ha). Alal asub Loo karjäär (2,26 ha), millest on käsitsi paekivi võetud. Kuna Väo lubjakivimaardla territoorium on osaliselt hoonestatud ja alal paikneb muinsuskaitseobjekt (muistsed põllud - ajutine kaitse) on Maavarade Komisjoni otsusega 17.02.2003.a. aktiivne tarbevaru osaliselt ümberhinnatud passiivseks.
Jägala maardla on reservis. Varude üldsuurus 4,3 milj. m³, sellest ca 80% allpool veetaset.

Arvestatavaks maavaraks on savi. Valla loodeosas paikneb üleriigilise tähtsusega Kallavere savimaardla (nn. mindeneeme savi perspektiivala).

^{Uuritud turbasood levivad valla kesk- ja lõunaosas, turbamaardlate üldsuurus 1,3 tuh. hektarit. Suurematest turbamaardlatest on valla territooriumil Kostivere ja Jägala, kusjuures turba tootmine on seni toimunud ainult Kostivere maardlas (Maardu tootmisala).}

Liiva on kaevandatud Kaberneeme liivamaardla karjäärist. Karjääri suurus on 3,26 ha, kasulikuks kihiks segateraline liiv keskmise paksusega 4,8 m.

Rikkalikud on kristalse ehituskivi (graniidi) varud. Valla kirdeosas Rebala–Maardu–Kallavere vahelisel alal paikneb Maardu graniidimaardla üldsuurusega 1,9 tuh. ha. Maavara kõlbab seni teostatud uuringute kohaselt ehituskillustikuks, teedeehitusmaterjaliks ja viimistluskiviks. Maardla aktiivsed tarbevarud on vastavalt maavaravarude bilansis antule ligi 2,9 miljardit kuupmeetrit. Graniiti seni kaevandatud ei ole, maardla arvelevõetud graniidivarud lasunduvad kristalliinses aluspõhjas 170–200 m sügavuses.

Ehitusmaavarade arengukava keskkonnamõju hindamise avalik arutelu